Vaikne Varstu lennuväli kadus õige pea metsade ja küngaste taha ning ‘kusagil kaugel ees’ (Eesti puhul, ja eriti linnulennult võttes ei saa seda ilma jutumärkideta muidugi väita), ootas meid ees kohtumine Mulgimaaga. Lendasime üle Valgamaa südame, Karula rahvuspargi, üle Ähijärve ja veel ühe õige muheda nimega järve, Suur-Pehmejärve (inglise keeles siis otsetõlke puhul näiteks Big-Softlake). Üsna suur oli see tõesti, ja kaldadki tundusid pehmed olevat. Ju siis sai asja eest oma nime! Headmeelt tegi ka, et nähtavus oli paranenud ja pilved hajunud. Järved olidki selle lõigu märksõnaks – tegid meid kadedaks mulkide peale. Veel veidi metsamassiive, killuke Väike-Emajõest, mis suubus kaugemal Võrtsjärve ning juba me maandusimegi pärastlõunases Riidajas, Torupillitalu lähedal asuval heinamaal.
