Meie seiklusrikas õhusõit jätkus lennuväljadest täispikitud Mulgimaal. Järgmiseks sihiks oli Viljandi. Tuul oli õhtuks vaibunud, päikesevalgus pehme, ja üldse oli mõnusalt soe. Kuna me päeva jooksul värskeid ilmauudiseid ei kuulanud, siis ei teadnudki me, et Lääne-Eestis (eriti saartel) oli samal ajal kõva tuul, vihmane ja seega lendamisvaenulik ilm. Ainus, mis sellele vihjas, oli läänetaeva hallim pale. Viljandi järvel oli mõni paadimees (kes seal ehk puhkust veetis), ja et see on minu jaoks üleüldse ainus järv, mille ümber ma süstemaatiliselt jooksnud olen (aga see on hoopis teine jutt); siis seda lõbusam oli nüüd järve näha linnulennult. Paar tiiru linna kohal ning maandumine Viljandi lennuväljal. Vaevalt olime rattad maha pannud, kui meid tulid uudistama üks tore vanaema ja tema tore lapselaps. Siin ühel pildil ongi see vahva poiss, ja kes teab, võibolla saab temast kunagi piloot!
