Pildipäevik
nähtud, kogetud ja öeldud
Kui üle pika aja paistab päike, ja maa on tuhksuhkrune, siis võib näha selliseid pehmeid maastikke. Seda eriti rabades, kus on lubjarikkad järved. Siin üks selle päeva pilt.
Kord ja muld. Kord ridade ja veergudega nagu Exceli tabel Eesti mullal. Selline on mõnest kohast ülalt avanev vaade.
Sõnumid kapsastelt. Võib-olla nagu morse, võib-olla aga midagi palju peenemat. Kellegi meenutab Matrixi filmist tuttavaid mustreid. Mõni ütleks, et DNA. Aga lõpuks on ikkagi asi lihtne – sajad ja sajad kapsad reas. Pead, mis ootavad lõikamist.
Hiliskevad ja mõned palavad päevad ning raps õitseb. Loob korda ja korrapära, mis silmaga kergelt näha kasvõi maa pealt. Rääkimata siis ülevalt.
Suured jooned tõusevad puude tagant otse üles – nii arvas üks hea inimene, kui seda fotot nägi. Olgu mis on, kuid inimese loodud mustrid on mu nõrkuseks juba pikki aastaid. Nende nägemine ja jäädvustamine – see võikski vabalt olla peaaegu kogu minu elu.
