Pildipäevik
nähtud, kogetud ja öeldud
Just neil kuudel on Kadrioru loss otsekui suure vihmakeebi alla sattunud. Sest loss saab detsembriks uue katuse. Eesti Kunstimuuseumi kirevast ajaloost, sealhulgas antud maja minevikust (sh näiteks sellest, et seoses riiklike vastuvõttudega tuli nõukogude ajal ekspositsiooni 11 korda maha võtta ja taas välja tuua) saab lugeda siit. Nähtud septembris 2010.
Mõni aeg pärast päikeseloojangut saab Tallinn hoopis teise rüü – värvilisena tulevad välja kõik linna võlu- ja melukohad, ning mustavad selle linna katused. Vasakul Sokos (end Viru Hotell) ja paremal all Raekoja plats. Nähtud oktoobris 2010.
Taas on üks kuu kaheteistkümnest äkitselt otsa saanud, ja algab järgmine. Nii nagu ikka, on minul selleks puhuks Teile valmis pandud väike uue kuu kalender, mis mõeldud ekraanile taustaks. Kuna desktop-kalender ei tohiks silmale haiget teha ja sellelt tuleb ka failid ruttu üles leida, siis on motiivid mõnevõrra üksteisega sarnased.. aga las nad siis olla. Pildistatud mõned nädalad tagasi, ees Naissaar, ülal paremal Aegna.
Täna, täpselt 16 aastat tagasi.. jah, te teate, mis juhtus. See päev on siiani eredalt meeles, see kõva tuul ja kohutav uudis reisilaeva uppumisest. Ka täna on sama kõva tuul, kuigi teisest suunast, ent mitte nii hall ilm. Siin pildil aga on üks rahulik õhtu, ning Keri saare taga on reisilaev suuna läände võtnud. Augustis 2009.
Ülevalt on hästi näha, et põllumees armastab korrapära – sirged on tema vaod ja ümmargune tema saak. Nähtud septembris, Tartumaal.
Keegi käib ja värvib meie metsa ilusaks. Ja siis tuleb keegi, ja võtab selle – need värvid ja vaated – meilt vaheapeal üldse ära. Nähtud 2008a. Harjumaal.
Õhus on sügist. Autojäljed mööduvad majast üsna lähedalt. Nähtud täpipealt kaks aastat tagasi, Harjumaal.
Siin aga üks pildike Smuulide sünnikohast, armsast paigast nimega Koguva. Koguvaga seob mind isilikumalt Pärdi talu ning Koguva Kunstitall (pildil üleval keskel), kus mul rõõm ja au olnud esitleda nii enda Eesti postkastide teemalist näitust (Kast ja post ehk Eesti postkast, 2004) kui ka vanematest Eesti peeglitest koosnevat näitust (Päevinäinud peeglid, 2007). Ei saa salata, et see on üks kaunimaid suviseid näitusepaikasid Eestis. Kunstitalli perenaine Pirkko aga väga tore, südamlik ja siinset kultuuri missioonitundega võttev inimene. Tervisi Koguvale!
Kellelegi on see heaks peatuspaigaks. Tea, kas oli kull või kotkas.. Nähtud augustis 2009.
Foto ei varja, et need kaks siklimeest on neid radu ennegi sõitnud. Aga siin nad vestlevad, keset mustreid, õhtuse päikese kumas. Nähtud 2009a. suvel.
Lihtsalt kontrasti mõttes, ja ka seepärast, et tegemist on meie teise suurema linnaga, toon siin välja ka ühe hilissuvise Tartu kaadri.
Jah, varasügisene hall-linn Tallinn, tuhanded aknad otsekui väikesed perforatsiooniaugud pildil. Nähtud mõned päevad tagasi.
Lõik 26.07.2006 Postimehest: “…Laeva vallavanem Väino Kivirüüt hakkab omamehelikult naerma, kui kuuleb, et nüüd tuleb ajalehele Hollywoodist rääkida. «See silt müüb hästi,» muheleb mees ja jutustab, et kui keegi temalt mõnes muus Eesti paigas küsib, et kus see Laeva vald üleüldse asub, siis käib vastamine nii: Tallinna–Tartu maanteed tead? Tead. Hollywoodi enne Tartut tead? Tead. Vot seal asubki.” Lugu kuulsaimast Eesti maanteeäärsest sildist saab täies lugeda siit. Niisiis, kes on sildi autor?
Ametlikult pole suvi veel lõppenud, kuid sisuliselt ei ole sügis enam mägede.. ei, pilvede taga. Sellest annavad nappi tunnistust ka tühjaltseisvad paadid kaldavees. Tõenäoliselt lõbustavad nende omanikud end nüüd taas kontorites või mujal maa peal. Septembrikuise kalendri saab viies erinevas suuruses minu KUU PILDI lingilt. Pildstatud viimasel augustikuu päeval 2010.
Sel suvel hakati renoveerima Peterburi maanteed ja sealhulgas ka vanemat, suurtest betoonplaatidest koosnevat teeosa, mis hetkel Irust Maarduni ulatub. Betoonplaadid on ajahambale kenasti vastu pidanud, sest sinna asetati need Saksa sõjavangide poolt, juba vahetult pärast Teise Maailmasõja lõppu. Kusagil selle tee kõrval olla venelased teinud ka käe-jala-juures kalmistu, kuhu maeti hinnanguliselt 300-350 sõjavangi. Kui palju võidi siis ohata taeva suunas! Nüüd saab ohata läbi katuseluugi. Ja mis muutub? Kiirus, kiirus, ei muud…
Mis paistaks ülalt erksamini silma, kui kobar värvilisi veesõidukeid? Eriti kui need asuvad kitsukeses vallikraavis ja ootavad seal aerutajaid või väntajaid. Nähtud juulis 2008, Kuressaares.
Allolevale värvilisele kaubikumustrile sekundeerivad siin aga kümned värvilised tünnid, mis eemalt vaadates on otsekui värvitopsid, oodates üht hiigelpintsliga tegelast… Nähtud Tallinnas, juulis 2010.
Pealtnäha tundub see nagu ühe väikse poisi unistus – omada erivärvilisi kaubikuid, millega siis esikust elutuppa ja tagasi sõita. Kuid 1:1 mõõtkavas on see hoopis mõne suurema poisi igapäevatööks. Ilmselt läks ta üht neist ära viima… Nähtud oktoobris 2009.
Kes meist ei teaks Sääre tirpi, mis Lõuna-Hiiumaal nagu tee läbi vee kulgeb.. Siin pildil on aga Hiiumaa kirderanniku lähistele jääv Vissulaid, millel on samuti oma väike tirp läbi suure vee. Kuna tegemist pidavat olema üsna olulise hallhüljeste lesilaga, siis on see meie jalgadele küll enamik aega keelatud maa. Ülalt paistab see siiski ühe vägagi kaunivaatelise jalutuspaigana. Nähtud augustis 2009.
Sel nädalavahetusel võib Venemaa metsatulekahjudest tekkiv suits ka Eesti kohale jõuda. Siin on vaade meie piirialale: Narva tammiga (keskel vasakul) lõpeb Eesti ning algab Venemaa. Heledas toonis kirik tammist paremal on Ivangorodis asuv Püha Kolmainu kirik. Taamal aga on puhkenud väike tulekahju… Nähtud 2008. a suvel.
Augustis teevad paljud Eesti mehed põldudel mustreid (loe siiski: rasket ja tänuväärset tööd), teinekord seda ise märkamatagi.. siis mustreid, mitte tööd. Igal juhul: viljakoristus on alanud ja loodetavasti saab saak hea olema. Siin on viiel moel allalaadimiseks augustikuu kalender-ekraanipilt, ja ega muud kui ilusat viimast suvekuud! Nähtud augustis 2009.
Küllap kohtab neil päevil meie mererandades palju päid murdvaid kodanikke.. Imestatakse, miks jääb vee temperatuur mõnes kohas alla lausa maailmamere absoluutsele keskmisele (minuteada ca 6C). Ent pole parata, ühes maatuulega läks merele (võib lugeda ka: mehele) soe vesi. Kuniks aga vesi taas ujumiseks hea on, tuleb muul moel hakkama saada. Nähtud Pirital, juulikuus.
Veel täna avatakse Tallinnas Patarei vangla ja mere vahelisel kitsukesel maa-alal väike ja sürrealistlik tehisrannake. Rand olla merest küll traataiaga eraldatud, ent päeva ajal võib väike suplus – läbi avatud värava – siiski võimalik olla. Iseasi, et milline (loe: kui puhas) on sealne merepõhi, miljööst rääkimata. Nii ehk naa, üks iseenesest põnev koht Tallinnas on nüüd teistmoodi luubi alla võetud. Nähtud mõned päevad tagasi.
Vahel juhtub, et pildiallkiri trügib vägisi pildile. Eriti siis, kui see on kirjutatud suurelt ja sadade istmete sisse. Suvises Tehvandis käivad uuendustööd ja taamalolevates majades elavad oma igapäevast elu otepäälased Nähtud juunis 2010.
Need kaks tarmukat töömeest seda tööpäeva küll korstnasse ei kirjutanud, vaid askeldasid kõrgel maa ja taeva vahel, ning nautisid sekka linnavaateid ja värsket õhku. Nähtud juulis 2010.
Kui eelmine postitus käsitles allveelaevadele mõeldud Hara sadamat, siis nüüdne foto on pärit Tallinna Lennusadamast, mis oli algselt mõeldud-loodud vesilennukite tarvis. Vana Lennusadam aga on nüüd mitmes mõttes ellu ärganud – pildile on jäänud tükike renoveeritavatest angaaridest, ja teiseks, killuke eile alanud ja kuni 18. juulini toimuvatest Tallinna Merepäevadest.
Üks ebatavaline koht on üksildase Juminda poolsaare idaküljel, Hara lahes, otse Hara saare kõrval. Hara sadam. See on taas üks neist nõuka-aegsetest strateegilistest objektidest (vt ka nt Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskust), millele ligilähedalegi ei saanud. Muide, esimese vabariigi ajal olla Hara saarel mingisugune kalatootmine toimunud (kuulujutt, kinnitage või lükake ümber).. Aga sadamas demagnetiseeriti allveelaevu ja seda selleks, et nad miinidele nähtamatuks jääksid. Umbes viisteist aastat on need varemed seal nüüd seisnud ja oma aega oodanud. Kui keegi teab, mis ja kas selle paigaga ette […]
Jah, üldistatuna võib sellist ujumissilda ja rahuliku ning tumeda veega tiiki võib pidada üheks selle suve kõige ohtlikumaks kohaks. Ja seda eriti noorte meeste jaoks. Aasta jooksul olla Eestis uppunuid juba 40. Väikese riigi jaoks suured numbrid. Ja kuumalaine olla alles tulemas… seega – rohkem alalhoidlikkust! Nähtud Tartumaal, juunis 2010.
Juulikuu esimene päev on kätte jõudnud ja seega on allalaadimist ootamas ka uus kalender-ekraanipilt. Ikka selleks, et teie päevad õiges järjekorras püsiks, ja et Eestimaa mere- ja maastikud teie silme ette jõuaksid. Alla laadida saab kalendrit siit – kliki lehele >>> Ilusat ja tegusat suve!
Seesama – meist ca 149 miljoni kilomeetri kaugusel asuv keskealine kodutäht nimega Päike – on neil päevil meie jaoks oma valitsemisaja tipul. Nende paari kõige valgema päeva kohta ütles vanarahvas, et päike jõudis pessa. Lisaks loojuvale päikesele paistab paremal midagi allveelaeva sarnast. Kuid ilmselt siiski mitte, tegemist on ehk lihtsalt madalikuga. Nähtud suvel 2009.
