Kaduv jõekaar Emajõe luhal

Mõni jõgi on käänulisem kui teine, ja silmusklev Emajõgi koos oma väikeste harudega ligipääsmatul lammialal on midagi, mida mujal Eestis, vähemalt sellises mastaabis, ei ole. Siin, mitte kaugel Võrtsjärvest, jäävad kahele poole rabad ja sood (Meleski ja Sangla), mis toovad jõkke lisavett. Kui aga veeseis veidi madalam  on, jääb mulje, otsekui lõppeks mõni jõesopp lihtsalt ära. Nähtud septembris 2010.

Eelmine Kui vööd on kinni, aga silmad lahti
Järgmine Suurtest male-elamustest

Kommenteeri