Mõned aastad tagasi – siis kui Tallinna ja Helsingi vahet sõitis MS Romantika – oli selle tekil üks sõna otseses mõttes romantiline paik. Nii võis ju ülalt aru saada.. | A few years ago, when MS Romantika cruised between Tallinn and Helsinki there were literally a very romantic place on the deck of that ship.
Veel üks aerofoto ‘veesõidukist’ (lisaks allpool olevatele), kuid nüüd juba Viking Line XPRS ja selle saabumine Tallinna Sadamassse. | One more picture regarding water traffic, but now something bigger, the arrival on M/S Viking Line XPRS in the port of Tallinn.
Sügise sekka üks teise tonaalsusega pilt vaiksest lõbusõidu-õhtust merel ja vanemat kuunar-tüüpi purjekast. Küllalt ilus, et ajada (mehi) nutma – viitega Eesti filmiklassikale 🙂 | Among the autumn coloured pictures a bit different shot from a calm evening sea and a bit older type of a schooner.
Omal ajal (jätan selle ajamõiste siinkohal piiritlemata) oleks seesugusel kaunil kolmemastilisel purjelaeval nõrga suvetuulega tükk tegemist olnud, et õiges suunas liikuma saada. Nüüdsel ajal aga on ahtris üks podisev mootor, mis elu lihtsaks teeb. Pildil on Sea Cloud II ja nähtud on see suvel 2010.
Kusagile meie selja taha jäävad suvemälestused ja kuskil eespool ootavad meid uued.. mälestused. Vahelduseks valgele ajale toon sisse ka suvemotiive; vastasel juhul läheb kõik liiga ühetooniliseks. Siin üks pilt Eesti suvest, lõbusõidult. Ja valgete kingadega naisterahvast, kes merevaadet naudib. Nähtud 2009. aasta suvel.
Täna, täpselt 16 aastat tagasi.. jah, te teate, mis juhtus. See päev on siiani eredalt meeles, see kõva tuul ja kohutav uudis reisilaeva uppumisest. Ka täna on sama kõva tuul, kuigi teisest suunast, ent mitte nii hall ilm. Siin pildil aga on üks rahulik õhtu, ning Keri saare taga on reisilaev suuna läände võtnud. Augustis 2009.
Üks ebatavaline koht on üksildase Juminda poolsaare idaküljel, Hara lahes, otse Hara saare kõrval. Hara sadam. See on taas üks neist nõuka-aegsetest strateegilistest objektidest (vt ka nt Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskust), millele ligilähedalegi ei saanud. Muide, esimese vabariigi ajal olla Hara saarel mingisugune kalatootmine toimunud (kuulujutt, kinnitage või lükake ümber).. Aga sadamas demagnetiseeriti allveelaevu ja seda selleks, et nad miinidele nähtamatuks jääksid. Umbes viisteist aastat on need varemed seal nüüd seisnud ja oma aega oodanud. Kui keegi teab, mis ja kas selle paigaga ette […]
Sellistel vaiksetel ja soojadel sügisõhtutel kanduvad helid kaugele üle vee. Kes teab, võib-olla keegi eemalt, maismaalt, kuulis, et tekil räägiti, või vahest oli kuulda katkeid mõnest tantsuloost, mis suure laeva arvukates baarides kõlasid? Mina kahjuks ei kuulnud, kuigi oleks tahtnud. Õhupallilt oleks ehk kuulnud – keset suur vaikust, püüdes leida helikilde. Igal juhul on kontrast majesteetliku õhtuvaikuse ja meie väikeste inimlike rõõmude vahel suur. Ees Naissaar ja paremal ilmselt saare majaka tuled. Nähtud septembris 2008.
See luksuskaater sõitis küll väga kiiresti ja jättis endast mõneks ajaks Läänemerre valge, ilusa sümmeetrilise juti, kuid meie lendasime veelgi kiiremini, ja jutti meist õhku ei jäänud. Mis on maailmas uut.. see Tõnis Mäe laul tuli meelde… Nähtud oktoobris 2009.
