Ühe hea vaataja tellimusel: killuke Vormsi läänerannikust. Kusagil ees paremal peaks asuma Bussby küla. Nähtud paar suve tagasi.
Umbes poolteist aastat vana pildimälestus Ruhnu saare kohalt. Vana kirik jääb selle nurga alt täpselt uue taha. Ja eks ta ole madalam ka.
Esiteks vabandan, et üks aprillipäev juba seljataga, kuid parem hiljem kui üldse mitte. Siit siis taas üks eht-Eestimaine motiiv ja kui veebruaris lisasin siia ühe talvise vaatega Naissaare kalendrifoto, siis nüüd otsustasin ajast pisut ette rutata ning anda lootust ka tegelikust kevadest, ajast, mis meid loodetavasti juba selle kuu lõpus või hiljemalt järgmise keskel ees ootab. Pildil varakevadine Naissaar. Kalendri saab alla laadida siit – kliki >>>
Lisaks paljudele saartele, mis asuvad suurema kinnisjääga paikades (Väinameres ja ehk mujalgi), pääseb ka Aegnale hetkel jalgsi. Sellest saab lugeda Aegna.ee blogist. Siin vahelduseks taas üks suvisem vaade, Aegna kogu oma metsarikkuses. Nähtud paar suve tagasi.
Oktoobri lõpus on kontrast Naissaare metsamassiivi leht- ja okaspuude vahel ilmsemast ilmsem. Nähtud viis aastat tagasi.
Täna, täpselt 16 aastat tagasi.. jah, te teate, mis juhtus. See päev on siiani eredalt meeles, see kõva tuul ja kohutav uudis reisilaeva uppumisest. Ka täna on sama kõva tuul, kuigi teisest suunast, ent mitte nii hall ilm. Siin pildil aga on üks rahulik õhtu, ning Keri saare taga on reisilaev suuna läände võtnud. Augustis 2009.
Kes meist ei teaks Sääre tirpi, mis Lõuna-Hiiumaal nagu tee läbi vee kulgeb.. Siin pildil on aga Hiiumaa kirderanniku lähistele jääv Vissulaid, millel on samuti oma väike tirp läbi suure vee. Kuna tegemist pidavat olema üsna olulise hallhüljeste lesilaga, siis on see meie jalgadele küll enamik aega keelatud maa. Ülalt paistab see siiski ühe vägagi kaunivaatelise jalutuspaigana. Nähtud augustis 2009.
Üks ebatavaline koht on üksildase Juminda poolsaare idaküljel, Hara lahes, otse Hara saare kõrval. Hara sadam. See on taas üks neist nõuka-aegsetest strateegilistest objektidest (vt ka nt Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskust), millele ligilähedalegi ei saanud. Muide, esimese vabariigi ajal olla Hara saarel mingisugune kalatootmine toimunud (kuulujutt, kinnitage või lükake ümber).. Aga sadamas demagnetiseeriti allveelaevu ja seda selleks, et nad miinidele nähtamatuks jääksid. Umbes viisteist aastat on need varemed seal nüüd seisnud ja oma aega oodanud. Kui keegi teab, mis ja kas selle paigaga ette […]
Kui meie ‘hõbedane õhulaev’ troide ja värviliste körtide saarelt taas õhku tõusis, ootas meid ees veelgi seiklusrikkam mere- ja õhureis. Sest sihiks oli meil.. ca 60km kaugusel asuv meretagune Ruhnu. Suure sinise kohal võtsime kõrgust varuga – varsti olime paari-kolme kilomeetri kõrgusel, ja akna taga jahe tuul. Ei laeva, paati ega lindugi, suur vaikus pildis, kuid mitte helis. Parasjagu siis, kui seljataha kadus viimnegi aimdus Kihnust, tekkis eespool esimene silmside Ruhnuga. Tasapisi Ruhnu lähistele jõudnuna ja kõrgust vähendades olime endilegi ootamatult sattunud purjevõistluse tunnistajateks. Võistluse, mis pidanuks algama päev varem, […]
Sellistel vaiksetel ja soojadel sügisõhtutel kanduvad helid kaugele üle vee. Kes teab, võib-olla keegi eemalt, maismaalt, kuulis, et tekil räägiti, või vahest oli kuulda katkeid mõnest tantsuloost, mis suure laeva arvukates baarides kõlasid? Mina kahjuks ei kuulnud, kuigi oleks tahtnud. Õhupallilt oleks ehk kuulnud – keset suur vaikust, püüdes leida helikilde. Igal juhul on kontrast majesteetliku õhtuvaikuse ja meie väikeste inimlike rõõmude vahel suur. Ees Naissaar ja paremal ilmselt saare majaka tuled. Nähtud septembris 2008.
