Maru vähe on mul siin blogis pilte Viljandist, kuid siin üks – killuke Viljandi kesklinnast, ‘peaosas’ Jaani kirik. | I have only few pictures about Viljandi, but here’s one and the front, below, you can see St. John (Jaani) Church.
Midagi veidi värvilisemat sellesse lörtsihalli veebruarilõppu – pildike Võrtsjärve kahest kaldast. | Something bit more (partly) colorful, the two shores of our second biggest lake, Võrtsjärv.
Võrtsjärve SA lehelt leidsin ilusa mõtte, et Võrtsjärv on järv, mis Eesti mandriosa otsekui kaheks võrdseks pooleks jagab. Siin üks väide vaade selle võrdlemisi sümmeetrilise kujuga ja võrdsust loova järve idakaldast, suunaga lõunasse. Nähtud 2010. a. sügisel.
Varaõhtuselt ja vaikselt Viljandi lennuväljalt tõusime peagi taas 1000 jala kõrgusele ning nüüd võtsime suunaks Pärnu. Ehk siis joonelt läände, sinna, kuhu maadmööda küll päris otse ei saa, sest et nende kahe linna vahele jääb mõõtmatult võimas Soomaa Rahvuspark (tervitused just kestvassse viiendasse aastaaega). Nii oligi, et enamus sellest distantsist möödus suure inimtühjuse kohal: vaid rabad, rabasilmad ja metsad. Meeletu. Ja jumal teab, kui paljud metsaelanikud ja loodusfotograafid meie mürinast häiritud võisid olla… Veidi veel ja olimegi Sindi kohal, sealt […]
Meie seiklusrikas õhusõit jätkus lennuväljadest täispikitud Mulgimaal. Järgmiseks sihiks oli Viljandi. Tuul oli õhtuks vaibunud, päikesevalgus pehme, ja üldse oli mõnusalt soe. Kuna me päeva jooksul värskeid ilmauudiseid ei kuulanud, siis ei teadnudki me, et Lääne-Eestis (eriti saartel) oli samal ajal kõva tuul, vihmane ja seega lendamisvaenulik ilm. Ainus, mis sellele vihjas, oli läänetaeva hallim pale. Viljandi järvel oli mõni paadimees (kes seal ehk puhkust veetis), ja et see on minu jaoks üleüldse ainus järv, mille ümber ma süstemaatiliselt jooksnud olen (aga see on hoopis teine jutt); siis […]
Torupillitalus ei kõlanud sel kaunil laupäevasel pärastlõunal küll ükski pilliviis, kuid see-eest tegi peremees meile oma kõlava häälega toreda ekskursi oma valdustesse ning tänu talle saime ka maapealt näha üht võimast mulgi värki. Igatahes! Et aga õhtu edenes üllatavalt kiiresti ja päike veeres aina madalamale, pidime end taas lennukisse sättima ning järgmiseks ootas meid ees üks teine mulgimaine lennuväli, Karksi lennuväli. Jah, seal kus enne maandusid sügiseti õunad, maanduvad nüüd tänu Hendrik Agurile väikelennukid. Tuul oli sootuks vaikinud, kui me endises õunapuuaias rattad maha saime […]
